jõulukaart

1)Jõulukaartide saatmine sai alguse Inglismaalt.
2)Ülemöödunud sajandil viiekümnendail.
3)Jõulukaartidel kujutati tavaliset lapsi kuuse ümber ja jõuluvana nendaga koos.
4)Vanad jõulukaartidel kirjutati peale ´´näärid`` mitte jõulud ,neid kaarte värviti teistsuguste värvidega.




                                                            Luuletus

                                           

                                              Maa on täis lund ja jääd
                                              jõuluvana hiljaks jääb,
                                              lapsed ootavad akna taga
                                              jõuluvana juba aia taga.

                                             jõuluvana sisse astus
                                             tütarlapse käsi katsus
                                             kohe kinke jagama
                                             lapsed näärivana juurde plagama.
                                            



                     

jutt

Elas kord üks perekond.Nende elu ei läinud hästi ,sest nad olid võlgades.Aga nad ei teinud isegi kärbselegi liiga.Isa neil tegi palju tööd aga raha oli ikka vähe.Ema oli suurem osa oma ajast põllul tööd tehes.Lapsi oli neil 3.Nad kõik olid poisid.Esimene poiss oli 7a.,teine aga 12a.,ja kolmas oli 15a.Tavaliselt ei kaota nad kunagi pead aga seekord olid nad nagu puder ja kapsad,sest nad pidid isale uue kuuri tegema.Poisid panid pead tööle ja hakkasid plaani joonistama.Kui plaan valmis siis hakkasid ehitama.Nad tegid nii ilusa kuuri ,et nad ise minestasid ära.See kuur läks konkursile ja nad võitsid.See kuur võitis ja nad said raha 50000 EEK.Nad maksid oma võlad ära ja nad elasid elu lõpuni rõõmsalt.

lisaülesanne

1) 100%
2)100%

sõnataamatu töö

Vastus on ONTLIK.

tüüpsõnad

1) keel sügeleb
2) keel kõrbeb
3) keelt peksma
4) keelt hammustama
5) libe keel
6) keel suus
7) hing on keele peal
8) keelekaste
9) keelt painutama
10) keele otsas seisma

sünonüümid

   19 20-st


                                                            jalgpalli laager


            Äratus oli kell 7 hommikul  ja öörahu oli kell 23.00 seletab treener.Jõudis kätte hommik ja treener juba üleval.Ta karjus: ,, kõik õue punuma!,,.Kõik tõusid üles ja kohe riidesse.Treener ootas õues ja nii me läksimegi.laager kestis 7 päeva.Kord oli selline: hommiku äratus kell 7.
                                                                        hommikune trenn kell 7.30
                                                                        hommiku söök kell 10.00
                                                                        lõunane trenn kell 14.00
                                                                        lõuna söök kell  16.00
                                                                       õhtu trenn kell 19.00
jalgpalli laager oli väga kasulik,tore,lõbus ja äge.                                             

õigekiri

kohanimede õigekiri 1)76%
                               2)100%

kaashäälikuühendi õigekiri 1)92%
                                        2)66%                                    
                                        3)93%
                                        4)100%
                                        5)100%
                                        6)100%

minu lugu beibe keeles

----------------------------------------
2laz :$ k0rd (6) üx p0izz hihii nim2ga juq . hihhii ta 0ly qry :$ ja õel . ta kiuzaz t2izy ja aamh.. waraztaz p2al22 kauba . :D inimezed üritazid teda wangy panna qid zeee 2y hihii töödanud zezt ta põg2n2z k0gu aeg ära . k0huz :D:D:D 0tzuztaz et zaata juq teizelee maal22 , eee.. zezt ta nagu 0ly juba zellee riigy maataz22 :D:D:D:D:D:D t2inud . teizel riigil 0ly icic zama lugu , 0tzuztaty ta t2iz2l22 eee.. plan22dil22 zaata . ta ici zaad2ty zaturnilee . juq 2y zaanud eee.. millegy pärazt zurma . ta häwitaz maa . z2llin22 :D 0ligy juq :D:D:D:D:D:D
        
1)See muutis teksti smailidege numbritega ja muude märkidega.

2) Ma kasutan ( sry tsau, ...,mhm,uhu.


3):D ,:$,z,w,2 jne.

kirjakeel

Pipi naeris südamest ja lõi köögiukse valla.Oh tore on sooja ja valgesse tuppa tulla!Sünnipäevapidu pidi toimuma köögis ,sest seal oli kõige õudsam.Pipi oli köögipõrandale laotnud vaibad ,kardinad olid ette tõmmatud ja pliidi all põles praginal tuli. Puude kasti otsas istus härra nilson ja tagus kaht kastrulikaant vastamisi ning kaugemas nurgas seisis hobune.Loomulikult oli temagi sünnipäevale kutsutud.Kui sünnipaeva kingid oild üle antud,saabus aeg  lauda istuda.Laual seisis hulgaviisi kooke ja kukkleid.
Koogid olid  moelt üsna kentsakad ,kuid Pipi kinnitas ,et just niisugused koogid on hiinas.Pipi kallas tassidesse kakaod vahukoorega ja Kõik pidid istuma.Kooke nosides teatas Tommy ,et kui Hiinas tehakse niisuguseid kooke ,sõidab ta suureks saades Hiinasse.

1. Suure tähega lause alguses nt. (Mardipõev).
2.Seda tähistatakse  25.november.
3.Kadripäev kuuletas õuetööd.
4.Kadrideks riietusid peamiselt naised ja tüdrukud.
5.Nad käisid puhastes ja heledates riietes.
6.Kadripäev on oma nime saanud pühaku järgi.
7.Kadrititt oli riidest tehtud nukk.
8.Kadrid palusid ennast sisse lauldes.
9.Nad laulsid ,lugesid salme,tantsisid,ja rääkisid anekdoote.
10.Nad soovisid viljaõnne ja looma õnne.
11.Kadripäeval ole keelatud teha viljatöid.
12.Kadripulmas valiti kadripeigmees ja kadripruut ja nad abiellusid.
13.Kadripäeval esitati ,, kõpu kadrilaul ,,

1.ken (88%)
2.daniel (71%)
3.kris (50%)
4.gregor (40%)

 poogen 8 kindel , kindla ,kindlalt,poogen, poogna, poognat
õudne 11 raudne, raudset, raudsesse,õudne,õudsat,õudsasse
korstna 8 kindel ,kindla ,kindlat ,korsten ,korstna korstent.
aldist 34 rukis, rukki ,rukkis ,aldis ,alti ,altis.
needa 63 murdma ,murra ,murra ,needma ,needa ,needan.
vaaritama 52 kirjutada ,kirjuta ,kirjutasin ,vaaritada ,vaarita ,vaaritasin.
teotama 52 muutuda ,muutun ,muutsin ,totama ,teotan ,teotasin.          

sõnad

varukas ,kanarbik ,apelsin , mandariin, krokodill, president, röntgen, anekdoot, dektektiiv ,arhitekt, brikett , taburet, kotlet, pankrot, garaaž, garderoob, psüheloogia, draama, kanditaat. kompvek, draagiline, hubane, kiirkäija, minia, treial, revulutsioon, materjal, linlane, professor, režisöör, vargsi, müüja, finish.


1) Meie professor Krokodill õpetab psüholoogiat.
2) Mandariinidel tekkis draagiline revolutsioon.
3) Garderoob on täis taburette ja kotlette.
4) Arhitekt müüs oma materjali apelsinile.
5) Režisöör võtab vargsi kompvekke.
6) kiirkäija tuigerdas finišisse.
7) Ma korjasin miniale kanarbikke.
8) Linlane kandideeris presidendi kohale.
9) Hubane garaaž on pankrottis.
10) Ma kasutan briketti  toa kütmiseks.

luuletus

                                          Üle jõe kaugele kustuv päike
                                        siis taevasse tuleb suur äike.                                      
                                        Lumel on ilus läike
                                        kuigi talve aeg on väike.
                                     
                                          Lõpmata lähevad äikese teed
                                       kui minema sõidavad jõulu reed.
                                       Suured jõed suured veed 
                                       mööda lõpmatalt teed.
  
       

Torm

Torm rajutseb merel ja kaevab
lained hauana sügavaks,
rannapedakaid peksab ja vaevab,
voog voo järel raks ja raks.

Torm sööstab metsa ja laastab
kui meeletu vanu puid,
mis püsinud sada aastat,
puud oigavad surmasui


torm piitsutab pimedas vihas
tasast hallipäist kulumaad
kui lamajat venda lhast,
kellelt tihti tuge saand.

Torm väsib ja põlvitab maha
lahkub häbiga tallermaalt -
tuul kui laps kõike heaks teha tahab,
embab maad ja merd ja laant

torm rajutseb,kaevab,peksab,vaevab,sööstab,laastab,piitsutab,väsib,põlvitab,lahkub,embab
puud oigavad.

sünonüümid

vaene-varatu; kerjuslik; näljarott; näljavares

roheline-haljaslehtroheline; meriroheline; mereroheline

laps-inimeselaps; inimlaps

jooksma- traavima

õpilane-kooliõpilane; koolilaps

sööma-nosima; näksima; näkitsema

ohtlik-hädaohtlik; ohurikas; riskantne,kaelamurdev

meeldima-mokkamööda, meelepärane

väljamõeldis-fantaseering; mõttekujutelm